Soome-ugri rahvakultuur
sajandil maksis rohkem kui kopranahk. Väärtuslikke
karusnahku saadi jahti pidades ilvesele, rebasele, koprale, kärbile, karule ja hundile. Vähemväärtuslikud olid
oravanahad, kuid neid võis käbirohkel aastal palju saada.
67
Jahipidamine ühe peamise elatusallikana lõppes Skandinaavia saamidel 19. sajandi alguses, kuid säilis idasaamide
juures 20. sajandi alguseni. Jahipidamisega tegelevate saami külakogukondade (siidade) kadumise põhjusteks oli nii
uusasustuse ja põhjapõdrakasvatuse levimine kui jahiloomade arvu kiire vähenemine (kui jahti enam ei piiranud seni
kehtinud jahiloomi kaitsvad kirjutamata seadused, järgnes kobraste väljasuremine ja metsikute põhjapõtrade ning
hüljeste arvu kiire vähenemine). Tänapäeval on jaht kõrvaltegevus, peamiselt peetakse jahti põtradele, rabapüüdele ja
veelindudele, kasutades selleks küllalt laialdaselt ka igivana lõksudega püüki.
annaabi.ee 
