Charles I
Ta ema oli Taani Anna, kes oli Taani ja
Norra kuninga Fredericki teine tütar. Charles I oli perekonna teine poeg. Charles oli
sündides nõrk. Talle tehti hädaristimine, sest kardeti, et ta võib enne surra. Õnneks jäi
ta siiski ellu, aga ta tervis oli kehv elu lõpuni. Lapsena ei saanud ta korralikult käia ja
ka täiskasvanuna kõndis ta alati kiirustades, et oma ebakindlat kõnnakut natukenegi
varjata. Kasvult oli ta lühike, ka seda püüdis ta varjata, lastes ennast alati pikema ja
sihvakamana maalida. Samuti oli tal ka liiga suur keel, mis ei lasknud tal hästi
rääkida. Tänu harjutamisele suutis ta seda varjata. Arvati, et ta on ka vaimse
arengupeetusega, kuid see ei osutunud tõeks. Iseloomult oli ta kinnine.
Vaid mõnepäevaselt omistati talle Albany hertsogi tiitel, nelja-aastaselt sai temast
Yorki hertsog. 1604. aasta suvel toodi Charles Inglismaale, kus tema eest hoolitses
Robert Carey perekond. Viie-aastaselt võeti talle koduõpetajaks Thomas Murray.