Mitmekeelne oskussuhtlus
tõlkimisprotsess, siis on enamasti kaasatud ka tõlkija, välja arvatud
ehk juhul kui tegemist on masintõlke uurimisega. Teisalt ei sisalda
tõlkija uurimine alati tõlkimisprotsessi käsitlemist.
Tõlkija mõju ja olulisust tõlketeksti juures on hakatud teadvus-
tama alles päris viimastel aegadel. Kui veel mõnikümmend aastat
tagasi oli tekst ainutähtis, siis praeguseks on tõlkijat hakatud uurima
mitmetest erinevatest vaatenurkadest: nii tõlkija suhestumist lähte- ja
sihttekstiga, tema häält, otsustahet ja stiili, kui ka üldisemalt tõlkija
asetumist ühiskonda või tõlketurule ja tema positsiooni seal.
Järjest enam tegeletakse tõlkija agentsusega ning tõlkijat nähakse
kui tegijat, kelle valikuid ja käitumist ei määra vaid keelelised ja
kognitiivsed, vaid ka sotsiaalsed ja ideoloogilised faktorid (vt nt
Kinnunen ja Koskinen 2010) ning üha enam ka tõlkimisega seotud
tehnoloogiad (nt Olohan 2011).