LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE
kuuluvate võõrkeelte õppe kirjeldus. Kõikide võõrkeelte, kuhu alla kuulub ka eesti keel
teise keelena, õpitulemused on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel.
Võõrkeel on vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtlusprotsessis, siis on
keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu arendatakse suhtlus oskust.
Teemavaldkonnad on kõikidel võõrkeeltel ühtsed ning erinevused teemavaldkondade
käsitlemisel tulenevad õpitava keele sihttasemest ja õppe kestusest. Suhtlus oskust
kujundatakse neljal viisil: kuulamine, lugemine, kirjutamine ja rääkimine.
Gümnaasiumi riiklik õppekava toob välja, et keelehariduse eesmärk on suurendada
inimese keelepagasit, kus ühe võõrkeele õpe toetab teise võõrkeele omandamist. Tänu
sellele peab olema keelte valik lai, et õpilane saaks arendada ja suurendada oma
keelelisi oskusi mitmes keeles.
Samuti selgub gümnaasiumi riiklikust õppekavast (2014), et keeleõpe ei piirdu teatud
annaabi.ee 
