närvisüsteemis Schwanni rakud); mikrogliia (aju makrofaagid). Närvisüsteemi arengu peamised etappid: neuraalne induktsioon (neuroektodermi indutseerimine diferentseerumata ektodermist), neurulatsioon (neuraalplaadi arenemine närvitoruks), regionaliseerumine (aju osade kujunemine piki närvitoru), patterning(eri neurotüüpide tekkimine närvitoru pea-saba ja selja-kõhu telgedel), neuriitide (kasv ja nende navigeerimine sihtrakkudeni), neuronite programmeeritud surm, sünaptogenees, gliogenees (gliiarakkude tekkimine), neurogenees (närvirakkude kujunemine, diferentseerumine eellasrakkudest). Neuraalne induktsioon. Organisaatorist sekreteeritud morfogeenid blokkeerivad embrüo seljapiirkonnas BMPd mis indutseerivad ektodermis epidermaalse saatus. Selles kohas kujuneb neuroepiteel, neuraalplaat. Muu ektoderm areneb epidermiseks.Neuraalplaadi eesosa laieneb, liigub saba poole ja aheneb
56 Hormoonide sekretsiooni kontroll “Tunnetamine” u eta e ja signaali vahendamine: bioloogilist vajadust “tunnetatakse” ja sisenõrenääre saadab välja signaali sihtrakkudele, mille tegevus on seotud bioloogilise vajaduse rahuldamisega. Võtmesündmused sellisel ärritusele vastamise süsteemil on alljärgnevad: ärrituse vastuvõtmine hormooni süntees ja sekretsioon hormooni viimine sihtrakkudeni sihtraku vastuse esilekutsumine hormooni lammutamine Endokriinse aktiivsuse kontroll Hormoonide efektid sõltuvad suuresti nende kontsentratsioonist veres ja ekstratsellulaarses vedelikus. Täiesti kindlasti tähendavad hormoonide liiga kõrged ja madalad tasemed haiguslikku seisundit organismis, sellepärast on vereringes ringleva hormooni kontsentratsiooni täpne kontroll ülioluline. Hormooni kontsentratsiooni sihtraku poolt vaadates määravad kolm tegurit: