kohandab konkreetse kasutaja vajadustele. 24. integraallülitus- pisike vooluahel, mida toodetakse õhukesest pooljuhtmaterjalist põhimikule. 25. IP- ehk internetiaadress on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks avalikus arvutivõrgus vajalik ülemaailmselt või kohtvõrgus unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. 26. jadaliides- arvutite füüsiline liides ühendamiseks jadasiiniga. 27. juhtplokk- osa protsessorist, mis leiab üles, analüüsib ja täidab kõik programmis sisalduvad käsud. 28. kalkulaator- kalkulaatori abil saate sooritada lihtsaid arvutustehteid (nt liita, lahutada, korrutada ja jagada). Samuti võimaldab kalkulaator kasutada programmeerimise, teaduslike ja statistiliste kalkulaatorite võimalusi. 29
Seda kasutatakse näiteks multimeedia edastamisel ning mujal, kus tähtis on andmeside kiirus ja vähemtähtis kvaliteet (pakettide kadumisel neid uuesti ei saadeta) ehk siis seal, kus TCP oma kontrolli tõttu hätta jääb. IP (Internet Protocol) '''Definitsioon ja ülevaade''' IP-aadress on arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks arvutivõrgus vajalik unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. IPv4 aadress koosneb neljast 8-bitisest (256 erinevat väärtust) osast, mis omavahel on punktidega eraldatud (nt 255.255.255.255). Kasutatakse A, B, C, D klassi IP-vahemikke. A klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B klassil on muudetavad aadressi 3 viimast osa, C klassil 2 viimast osa ja D klassil ainult viimane osa. A, B ja C klassi aadressid on rahvusvaheliste
tänapäevaseid võrguseadmeid (switch, hub) omavad automaatset kaablituvastamise mehhanismi ja töötavad edukalt nii rist- kui otsekaablitega. 2. Mis on IP (Internet Protocol) aadress? Milleks on seda vaja? a. IP-aadress on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks arvutivõrgus vajalik unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. b. IP võimaldab koostada võrgu, mis koosneb väiksematest osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega (gateway). Internet ongi näide sellisest võrkude võrgust, kus kõigis almavõrkudes on kasutusel IP. IP aadress on võrgusõlme (arvuti või võrguseadme) unikaalne identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti