Mitmekeelne oskussuhtlus
teha, seda lihtsamad peaksid tähistused olema, ja igal juhul peaksid
nad sihtrühmale olema mõistetavad ka ilma eessõnaga tutvumata. Ei
saa ju eeldada, et inimene sõnastikust midagi järele vaadates vaataks
kõigepealt eessõnast tähistusi. Mõelge kasvõi enda sõnastikukogemuse
peale – millal viimati lugesite mõnd eessõna, kui arvustamise eesmärgil
lugemist mitte arvestada?
Keeleoskus
Mitmekeelses sõnastikus võib plaanitavale lugejale tuttavam olla
lähtekeel või üks sihtkeeltest. Metainfo (tähistused, lühendid, aga ka
selgitused) võiksid võimaluse korral ikka arusaadavamas keeles olla.
Keelelist infot (morfoloogiat, kasutusnäiteid jms) tasuks aga anda just
võõrama keele kohta, olgu see siis lähte- või sihtkeel.
Erialateadmised
Kui võhik ootab sõnastikult lihtsust ja arusaadavust, siis asjatundja
pigem just täpsust ja peensuste eristamist. Viimasteta võib spetsialisti
usalduse kergesti kaotada – kui ta leiab sõnastikust ühegi väite, mis
annaabi.ee 
