Mitmekeelne oskussuhtlus
teooriad, sh skopos-teooria (Vermeer 1978, Reiß ja Vermeer 1984, Nord
Kaks liiki tõlkimist 175
1997): tõlkimine on abinõu mingi eesmärgi (skopos) saavutamiseks,
eesmärk pühitseb abinõu ja eesmärke võib olla palju erinevaid ka
sama lähteteksti puhul. Selle pere teooriad arendavad varasemaid
edasi väga praktilises suunas, võimaldades tõlkeprotsessist saada lisaks
lähtetekstide tõlgetele (metatekstidele) ka ehtsaid sihtkeelseid tekste.
Äärmuslik, kuid iseloomulik näide Nordilt: kui tuleb tõlkida ärikiri
inglise keelest hiina keelde, siis ei ole tõlkijal originaaliga midagi peale
hakata; ta kirjutab täiesti uue hiinakeelse kirja, sest ärikultuurid on
nii erinevad. Isegi kui funktsionalism on deskriptiivne ja tal tõepoolest
õnnestub edukalt kirjeldada kõiki praktikas esinevaid tõlkeliike, on
tõlkekoolituse seisukohalt puuduseks jätkuv lähtumine tekstist, mille