Hando Runneli elu ja looming
lõpupoole. Tema luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. Ta pööras
tähelepanu luuletekstide lauldavusele, samuti oli oluline tundelises luules kaduva küla motiiv.
Sagedaste surmamotiivide eluliseks taustaks on isa varajane surm. Muidugi on ka eesmärgita
huumorit ta luules ning ühiskonnairooniat. Kuid hoolimata üldinimlikest teemadest on H.
Runneli luule lokaalne, Eesti rahvuse, eestikeelse lugejaskonna enesetunde-luule. Paljud tema
luuletused on selge sihtgrupita, ühtviisi kõnekad nii lastele kui täiskasvanutele. Hulk tema
luuletusi on tuntud ka rahvalike lauludena. Runnel on ise öelnud: ,, Kui luuletus saab viisi, on
nagu saaks tütar mehele. Midagi tuleb juurde, aga midagi kaob ka ära".
Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus.
Esimene kogu "Maa lapsed" (1965) ilmus kassetis "Noored autorid" III, teine kogu "Laulud
tüdrukuga" (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev
suhtumine kaasinimestesse
annaabi.ee 
