"sihl" - 1 õppematerjal

EESTI KIRJAKEEL 17.-18.sajandil. Vana kirjaviis

süsteemsuse ja lihtsuse pärast võeti kasutusele nii põhja- kui lõunaeestikeelsetes usutekstides, lähtus täishäälikute pikkuse märkimisest (eeskujuks saksa ja rootsi kirjaviis, mistõttu ei erista veel piisavalt kaashäälikute pikkust).  Vana kirjaviis 1. Võõrtähtede c, f, q, ß, x, y, z kasutuse vähendamine, 2. h ärajätmine täishääliku pikkuse märgina: kool (varem Kohl), siil (Sihl), söön (Söhn), 3. rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik kirjutatakse ühe tähega. ramat ´raamat`, ku `kuu`, hole `hoole`, 4. Rõhulise lahtise silbi lühikest kaashäälikut märgib järgneva kaashääliku kirjutamine kahe tähega: sigga `siga`, temma `tema`, tulli `tuli´, 5. rõhulise kinnise silbi pikk täishäälik kirjutatakse kahe tähega: saan, meel. Se taewane wallitseja kül läkkitab omma ilma, ja sellega ka többed; agga