Eesti keele arvestus
missugune on märksõnastiku ülesehitus), b) kirjelduse järgi (missugust teavet
kirjeldus pakub).
Liigid: ÕS, slängi, võõrsõna, vanasõnade, sünonüümi, murde
Arhaismid: Vanad sõnad, mille tähendust ei pruugita enam teada
(Aaviku jt sõnad)
-olka - hobusehammas
-koiku - meremehevoodi
Uudissõnad e neologismid
Otto Wilhelm Masing:
- kollatõbi, sammaspool, soetõbi, hobutõbi, järi, rats (mütsinokk), koolma, kasi,
Ado Grenzstein:
- vilu, kitikus,sihkama
Johannes Aavik:
- vilgas, kumada, pertsima, tulitama, jaunis, veenma, roim, nördima, rüve, ese,
uje, naasma, nentima, muie, meenuma, sulg, siia, röögatama, neim
(kättemaks), segment, albama (tähelepanu jälgima), rõet (tapalava), rünu
(taga rääkima), õõv (õõvastama), ürm (õnnetusjuhtum),
Johann Voldemar Veski:
- paduvihm, roie, liiges, lõik, konnakulles
Dialektismid: murdesõnad
Etümoloogia: teadus sõnade päritolust
annaabi.ee 
