"sihitusel" - 1 õppematerjal

“Taru” on reis sõjajärgsesse Madridi

vaimuvaesust, aga muidugi ei aima seda. Üks meeldejäävamast lugudest minu jaoks oli see, mis mahtub kahele reale, aga samal ajal näitab iiveldust elust mida inimene saab tunda kui teda viidi meeleheitele. See on lugu mehest kes ,,oli haige, tal pole ainustki reaali, aga ta võttis endalt elu sellepärast et toas oli tunda sibulalõhna". Romaani mõte kujunes elu absurdsusest pessimistliku idee mõju all, kõik põhineb elu ringkäigu mõttetusel ja sihitusel. Cela viib raamatusse sümboolsed kujud ja mõnikord need on ainult võrdlused: ,,Kõigest poole tunni möödudes ja kohvik saab tühjaks. Möödunust päevast pole jälgegi jäänud nagu inimesel kes kaotas mälu järsku", või ,,...surnud ... on sarnased pussitatud marionettidega, nukkudega, millel katkesid niidikesed". Siis inimene ilmub ette abitu mänguasjana, keda elu kergelt muudab ebavajalikuks kolaks. Mõnikord see on laialdane allegooriline pilt