Keeleteaduse alused I
patsiendi esiletõstmine: patsient saab selleks, mille kohta kogu lause käib, kusjuures agenti
alandatakse, ta viiakse kas mõnda kõrvalisse käändesse või jäetakse üldse lausest välja. Patsient
tõstetakse enamasti passiivlause aluseks. Inglise keele passiiv: passiveerida saab peaaegu kõiki
sihitislikke lauseid. Eesti k passiiv erineb inglise k passiivist: eesti keeles ei väljendata tihti alglause
agenti ja alglause patsient ei pruugi muutuda aluseks, vaid jääb sihitislikku käändesse.
Ühildumine eesti keeles ühildab verbi ainult alus, see võib toimuda isikus (Juhan sööb õuna)ja
arvus(Karud söövad mett). Vene keeles sooühildumine.
Käändemärgistus maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda
edasi sihitisliku lause kaht osalist: agent ja patsient ning mittesihitisliku lause ainsat osalist:
1) nominatiiv-akusatiivne süsteem agent nimetavas käändes, patsient mingis markeeritud