KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON
küsiv-siduvad
o asesõnad: kes (kelle, keda jne), mis, kumb, missugune, milline;
o määrsõnad: kuhu, kus, kust, kunas, millal, miks, milleks, mistarvis,
mistõttu, misjaoks, mismoodi, kuidas;
fraasid: mis ajani/põhjusel/viisil/otstarbel/värvi; kui palju/kaua/pikk jt.
Kõrvallause esineb põimlause mingi lauseliikmena ning liigitatakse selle järgi
aluslauseks (mis?): Paistis, et Kilpkonna-onu oli kõige tugevam.
sihitislauseks (mida?): Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib.
öeldistäitelauseks (mis? või missugune?): Meie soov oli, et talv taeva jääks.
määruslauseks (määruse küsimused):
Kus on suits, seal on suitsetaja. (koht)
Printsess langes maha kohe, kui oli õuna hammustanud. (aeg)
Olime õpetajaga nii harjunud, et ta ei suutnud meid enam millegagi üllatada.
(määr)
Notsu jooksis, nagu oleks ta kõige õnnelikum väike põrsas. (viis)
annaabi.ee 
