Esiajalugu ja arheoloogia alused
6
Arheoloogia ajaloost
Esimesed kaevamised: Babüloni kuningas Nabunaid 6 saj eKr Sippari linnas. Kaevas
templis. Leiti selle u 2200 aastat varem paigaldatud nurgakivi jm, mida hiljem hoiti
mingis muuseumilaadses kohas.
Renessansiajastul huvituti kreeka ja rooma antiikkunstist ja arhitektuurist. Nii viidigi juba
16.17. saj läbi ka sihilikke kaevamisi. Teaduslik uurimine puudus. See algas alles 18. saj
II p. Sakslane Johann Joachim Winckelmann (peetakse klassikalise arheoloogia isaks)
avaldas siis oma esimese kirja Herculaneumi avastustest. 18. saj II p jätkusid
väljakaevamised antiiksetel Kreeka ja Rooma objektidel. Olukord muutus 19. saj algul,
kui tekkima hakkasid huvid oma maa rahva mineviku vastu. Tekkisid mitmed seltsid ja
muuseumid, kuhu hakati muistiseid tooma. Üks selliseid muuseume oli Taanis