Eesti raudteevõrgu kujunemine
põhjakuurorti" pääsesid. Balti Raudtee Seltsile oli see loomulikult teada ning juba esimese
raudteeliini valmimisel kavandati selle laiendamist ka Keilast Haapsaluni. Esimesed plaanid
liini ehitamiseks tehti juba 1872. aasta aprillis. Eespool mainitud olukordade tõttu aga jäid
plaanid soiku ja alles Nikolai II troonile asumisega 1894. aastal otsustati uuesti ette võtta
Keila-Haapsalu raudtee projekt. 1902. aasta kevadel alustati uue raudtee sihiajamise ja teiste
eeltöödega. Novembris 1903 olid valmis kõik raudteesillad Keilast Haapsaluni, millest pikim
- üle 21 meetri laiuse avaga - oli ehitatud üle Vasalemma jõe. Tee-ehitus edenes kiiresti ja 10.
augustil 1904 jõudis rööbastee paigaldamine Haapsallu. 1905 avati Keila-Haapsalu raudtee
uute jaamadega Riisipere, Risti, Palivere ja Haapsalu. Kuna liin oli ühenduses 1870. aastal
avatud rausteega oli ka see laiarööpmeline. 15. septembril 1995 võttis Eesti Raudtee vastu
annaabi.ee 
