Mehhiko lahe merefüüsika
Missisiiniliseks koonuseks. Ta kujutab endast koonusekujulise kogutud materjali.
Juning (1958) väidis, et hall ibejas savi kuulub pleistotseenile, mis oli tõestatud radioloogiliste
meetodite abil, samuti ka paleontoloogiliste andmete abil.
Missisipiline koonus oli formuleeritud tänu suure koguste savi sademete väljaviimisele. Nad olid
laiendatud Mehhiko lahe põhjal.
Mehhiiko lahe abüssaalne tasandik osaliselt kaetud sademega, millised on iseloomulikud
Missisipilisele koonusele. Sigsbi tasandik on täiuslikult sile. Juning (1962) on märganud, et see
on vist üks kõige tasandiline piirkond ookeanide põhjal. Tema gradient ei ületa 1:8000.
4. GIDROLOOGILINE TÖÖKORRALDUS
Joonis 3: Soolsus Mehhiko lahes
Veemassid. Põhiline vee sissevool Mehhiko lahes teostatud tänu Jukataania lahele, mille
kärestiku sügavus on 1500-1900m. Kärestiku sügavus paneb kindlaks suurima sügavuse, kuni
millistele Karibbea mere vee Jukataani sulglohk pääsevad sisse Mehhiko lahele
annaabi.ee 
