Sigrid Undset
Kristiina
taipas üsna varsti, nagu Sigrid isegi, et mees ei ole tema armastuse vääriline, et
tema peab üksi laste ja majapidamise eest vastutama. "Ta tundis, et ei jaksa
enam temaga elada, et ta pole enam nii noor, et temaga elada ja et ta pole veel
nii vana, et tal oleks kannatust temaga elada." Sigridi pettumus Svarstadi üle oli
nii suur, et aeg-ajalt lahvatas temas lõkkele lausa vihkamine. Laste tõttu ei
tahtnud ta aga lahutada. Töö romaaniga äratas Sigridis huvi katoliku usu vastu.
Tema pöördumine katolikku usku 1924. aastal tundus talle endale nagu
kojutulek. Leige protestantism ei olnud talle kunagi suutnud midagi pakkuda.
"Kristiina Lauritsatütrest" sai menukas romaan. Lõpuks ometi võis Sigrid tunda
ennast majanduslikult kindlustatuna. ühel novembripäeval 1928 istus ta
kohvilauas ja tegi käsitööd. Ka Svarstad oli külla tulnud. Telefonihelina peale
vastas Sigrid ja kohvilauda tagasi tulles ütles jahmunult: "Mulle on antud Nobeli