Itaalia
Keskvõimu puudumisega kaasnesid konfliktid nii
linnade vahel kui sees, ühise vaenlase korral võisid linnad aga ka omavahel
liituda. Tuntuim niisugune liit oli 1167 asutatud Lombardia Liiga. Fraktsioonide
tasakaalustamiseks loodi hiljem linnadele suurte volitustega linnapea
(podesta) ametikoht. Podesta erapooletuse tagamiseks valiti ta sageli
väljastpoolt, ka tema ametiaeg oli lühike, tavaliselt kuni aasta. 13. sajandi
lõpuks läks võim linnades enamasti ühe vanema (signori) kätte. Mõnikord
toimus see evolutsiooni tulemusel (näiteks Scotti Piacenzas või della Scala
Veronas), mõnel pool aga pika võimuvõitluse järel (Viscontid Milanos).
11. sajandil kasvas Itaalia linnade roll Vahemerel. Rekonkista, ristisõdade
ning moslemite vastu peetud muude sõdadega seoses oli vaja vedada nii
sõjamehi kui varustust. Nii said Veneetsia, Genua ja Pisa kaupmehed lisaks
heale teenistusele ka arvukalt privileege paljudes Vahemere linnades. Nii