EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT
Leksikaalse tähendusmuutuse liigid
• uuenduslik tähendusmuutus
• reduktiivne tähendusmuutus
• tähenduse teisenemine
Sõna kui grammatikaüksus: strukturaalne lähenemine sõnale
• alates Saussure’ist eristavad strukturalistid keeles kaht tasandit: häälikkuju e. tähistuse
(formatiivi) ja tähenduse (semeemi) poolt
• nt. väljend Aias kasvab puu – lause iga osa on keelemärk, millel on oma tähendus (signifikaat) ja
tähistajad (signifikandid)
• keeles puudub isomorfism
Sõnale lähenemise võimalused
• sõnale võib läheneda eri tasanditelt ning kõnelda lingvistilises plaanis kuut tüüpi sõnadest:
semantiline
morfoloogiline
süntaktiline
foneetiline
graafiline
pragmaatiline
• iga leksikaalne üksus ei vasta kõigile kuuele definitsioonile ega saa seetõttu olla nn. prototüüpsõna
Foneetilis-fonoloogiline sõna
• Arenenud keeltel on olemas nii kirjalik kui ka suuline väljendusvorm. Kõneldud sõna võib
annaabi.ee 
