apoptoos, mille lõpuks sirgub aeruga sarnaneva käe asemele viie sõrmega käsi. Sihipärane suunatud rakkude suretamine on igati kasulik: tipi sa arvutisse doktoritööd või sisesta säästupoe kassas hindasid, kui sõrmede asemel lohiseb randmest allapoole loib! Samalaadne rakkude hukkamine käib kogu organismis looteeast surmani. ,,Väidetavalt on sünnimomendiks inimeses juba ära surnud kolme ajumahu jagu närvirakke," illustreerib Maimets apoptoosi haaret. Käsk surra võib tulla mõne signaalmolekuliga väljastpoolt rakku, aga suitsiidiotsuse suudab langetada ka rakk ise: kui ta leiab, et temaga on midagi väga kehvasti. Hooletu päevitaja nahas marsivad miljonid rakud vabasurma, sest päikesekiirgus on kärsatanud nende DNAsse augud. Lubada vigase pärilikkusainega rakul jaguneda on aga suur risk, sest aukliku DNAga rakk on potentsiaalne vähikolle. Samamoodi tõmbab rakk ise endale paela kaela mõne mitokondriaalse haiguse puhul.
kulukas. Lisaks ei mahu kõik süsteemid bakteri membraani ning väheneb bakterite kohasus, sest metabolism on koormatud vähemenergeetiliste toitainete lagundamisega. Rakusiseste ja väliste signaalide abil reguleeritakse ebavajalikud transportsüsteemid alla ning vajalikud üles. Rakuväliseid signaale tunnetab bakter peamiselt kahekomponentsete signaalsüsteemide abil. Millest üks on sukeldunud membraani ning seondub signaalmolekuliga. Sellele järgneb tsütoplasmas oleva regulaatorvalgu aktiveerimine, mis reguleerib geenide ekspressiooni. Umbes 60 kahekomponentset signaalsüsteemi on teada E. coli rakus, mis tunnetavad sealhulgas rakuvälist fosforit, nitraati ja süsinikallikat. Lisaks kahekomponentsetele signaalsüsteemidele on paljudel heterotroofsetel bakteritel nagu E. coli olemas rakusisesed süsinikallika sensorid, mis tunnetavad rakus süsinikallika kontsentratsiooni ning vastavalt signaalile reguleerivad geenide
annaabi.ee 
