Biosemiootika: Heini Hediger ja Kavala Antsu fenomen
sooviks oli teise liigiga vestlemine inimtasemel. Seetõttu veetis noor Hediger suure osa oma
ajast loomade seltsis, kogudes enda hoole alla mitmeid erinevaid liike ning jälgides nende
käitumist. (Faverau 2010: 237)
Hedigeri huvi loomade vastu viis ta õppima zooloogiat, botaanikat, psühholoogiat ning ka
etnoloogiat. Oma õppe ajal osales ta välitöödel, mille käigus avastas ta uusi liike ning tegeles
põhjalikult signaalkrabide käitumise uurimisega. Täpsemalt uuris Hediger ka signaalkrabide
põgenemiskäitumist. Krabide põhjal kirjutatud uurimus oli teerajajaks etoloogia vallas ning
neuropsühholoogid Graziano ja Cooke on maininud, et krabide põgenemise uurimine viis
hiljem inimese personaalruumi mõiste kujunemiseni. (Faverau 2010: 238)
Aleksei Turovski on õelnud, et Heini Hediger võib olla ka esimene teadlane, kes mõistis, et
loomad pole käitumuslikult ja territoriaalselt vabad. Hediger on kirjutanud oma teoses "Wild
annaabi.ee 
