Signaalide spektrite fikseerimiseks sobib samuti arvuti spetsiaalse arvutikaardiga. Kasutusel on RS-232C ühenduskaabel koos klemmplaadiga. Terminal ühendatakse sideseadmega, kasutades standardset järjestikliidest RS-232C (samaväärne soovitusega CCITT V.24/V.28). Displeid kui ka arvutit vaadeldakse käesolevas töös terminalidena. RS-liidesesignaalide paremaks jälgimiseks on terminali ja sideseadmete ühendusjuhtmetesse lülitatud klemmplaat, kuhu vastavad signaalipunktid on välja toodud ja erinevate katsereziimide täitmiseks katkestatavad ja ümberühendatavad. Liidesesignaalide tundmaõppimist alustatakse klaviatuur-ekraan ülekannet uurides (järjestik start-stopp ülekandeviisi kasutav terminal). Selleks ühendatakse kontaktväljal signaalide TD ja RD signaalipunktid (TD Transmit Data, RD Receive Data) omavahel. 1.) Järjestikliidese RS-232C andmeülekane parameetrid ja nende seadmiseks
24 Hz). 6. Kokkuvõte tehtud tööst ja järeldused. Õppisime tundma terminali ühendamist sideseadmetega ja sideseadmete erinevaid variante, s.o. vahetut liidest signaalide ülekandeks ning telefonikaabli abil signaalide ülekannet sidekanalis modemite vahendusel. 7. Kontrollküsimused a) Millist andmeedastusprotokolli toetas meie NOKIA modem laboris? Kaabliühendus COM2 port-is ja bittide saatmine/vastuvõtmine käis läbi terminali. Selleks uhendatakse kontaktvaljal signaalide TD ja RD signaalipunktid (TD Transmit Data, RD Receive Data) omavahel. Kasutasime programmi Tera Term Pro- sealt sai jälgida, kuidas ja kas kõik töötab õigesti. b) Tegemist on negatiivse loogikaga, st. ,,0" korral on kõrgepingenivoo. Seega eeldan, et kood tuleks järgmine: Tegemist on % märgiga 01010010011-start-bitt 01010010011- 7 järgmist bitti on ASCII kood (%-täht) 01010010011- paarsus bitt 01010010011-kaks stop-bitti 10101101