Teemad Programmeeritavad loogikaseadmed CPLD, PLD FPGA FPGA (Field programmable gate array)arhidektuurid, tööpõhimõtted Arenduskeskkonnad (Verilog, VHDL) DSP versus FPGA Signaalitöötlusalgoritmid FPGA-s FPGA-de tootjad Laboratoorsed tööd www.xilinx.com www.altera.com Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 3 instituut. Digitaalsed signaaliprotsessorid (DSP) DSP (Digital Signal Processor) on disainitud spetsiaalselt intensiivseks signaalitöötluseks. Üks levinumatest signaalitöötlusalgoritmidest on digitaalne filtreerimine mis baseerub järgmisel struktuuril: N F -1 y (n ) = h(i )x(n - i ) i=0
Selleks kasutatakse digitaalseid ühekristallilisi alamprotsessoreid. Nende ülesandeks on genereerida kolmnurkset kandevsignaali uc, võrrelda seda ühega kolmest seadesinaalist u* ja leida loogiline tulemus (joonis 3.9, a). Juhtlülitus avab vajalikud transistorid, kui u* > uc, ja sulgeb vastupidises olukorras. Tuntud on paljud tarkvaral põhinevad modulatsiooni meetodid, mis kasutavad piiramatut paindlikkust omavaid kiireid signaaliprotsessoreid. Signaaliprotsessorid ühildavad pulsilaiusmodulatsiooni ajaoptimaalse voolujuhtimisega. Peamiselt pakub see huvi suure võimsusega madalsageduslike vaheldite juhtimisel. Sageli asendatakse mõiste loomulik modulatsioon täiendava mõistega regulaarmodulatsioon, kus modulatsioonisignaalid on konstantsed ning nende sagedus moodustab neljandiku kandevsignaali sagedusest. Joonisel 3.38, a on näidatud modulatsiooniprotsess, mis võimaldab kasutada mikroprotsessortehnikat
2.3.3. Jadavärat 90 2.3.4. Taimer 91 2.3.5. Otsemällupöördus ja DMA-kontroller 96 2.4. Tarkvara 98 2.4.1. Ülevaade mikroarvutite ja juhtraalide tarkvarast 98 2.4.2. Assembler 99 2.4.3. Intel 8080 assemblerikeel 101 2.5. Signaaliprotsessorid 105 2.5.1. Signaaliprotsessorite ehituse iseärasused 105 2.5.2. Digitaal-analoogmuundurid 106 2.5.3. Analoog-digitaalmuundurid 107 2.5.4. Transpuutrid 111 2.6. Mikroprotsessorite kasutamine 114 2.6.1. Ülevaade 114 2.6.2. Mikroprotsessorid elektriajamis 115 2.6.3
annaabi.ee 
