tükitootmine) või seade (ahi, mootor, katel, valgusti jne); andurid – infoallikad: lülitid, kontaktid, andurid, mõõteseadmed, mis tagavad juhtimisprotsessist informatsiooni (tagasiside); juhtseade (kontroller) – pidevad või diskreetsed regulaatorid (kas kontrolleri, elektroonika, reelede või pneumokomponentide baasil, mis toimub juhtprogrammi järgi. Juhtseadme osad: -sisendmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, eraldusplokid, jms; -väljundmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, kaitseahelad jms; täiturid – releed, elektromagnetid, mootorid, ajamid jt; kasutajaliides – juhtseadme ja protsessi jälgimiseks, juhtimiseks ja programmeerimiseks. Programmjuhtimine koosneb järgmistest etappidest: 1. Protsessor pärib kõigi sisendite ning väljundite olekuid ning salvestab need vahemällu (juhtimisprotsessi kuju). 2
tulekut) autodes ei kasutatud, sest nad olid suured ja vähe töökindlad. Mikroprotsessorarvutitel neid puudusi ei ole. Digitaaljuhtimissüsteemid võib jaotada kolmeks: 1) arvuti juhib süsteemis süüdet 2) arvuti juhib mootori tööd 3) arvuti juhib kogu süsteemi (autol on arvutite tööd ühildav juhtimissüsteem). Esimesena võeti kasutusele süütesüsteemi tööd juhtiv digitaalsüsteem. Arvuti paigutati transistorsüütesüsteemi juhtplokki, lisati andurid ja signaalimuundurid, nii et kokku sai sellest digitaalsüütesüsteem. Järgmisena kaotati mehaanilised regulaatorid, alles jäi aga mehaaniline kõrgepingejaotur. Süütesüsteemi, kus ka see puudub, nimetatakse kontaktivabaks digitaalsüütesüsteemiks. Et arvuti saaks süütesüsteemi tööd paremini juhtida, peab tal olema info mootoris toimuvatest protsessidest ja ta peab seda ka juurde saama. Info jõuab arvutisse juhtplokis olevast püsimälust ja signaalimuundurist
................................................................................................. 127 3.5. Vektorjuhtimine.............................................................................................................. 134 4. Automaatjuhtimine...................................................................................................139 4.1. Ülekandefunktsioonid ja struktuurskeemid .................................................................... 139 4.2. Signaalimuundurid ja regulaatorid................................................................................. 142 4.3. Regulaatorite ehitus ...................................................................................................... 149 4.4. Mootorite juhtimine ........................................................................................................ 156 5. Elektriajamite juhtimine............................................................................................164
annaabi.ee 
