Alkoholisõltuvus
sisesest arengust, raseduse kestuse ja sünnitusjärgse perioodi tingimustest. Kõigi nende
etappide kestusel on kontakt alkoholiga vastsündinul või emaihus oleval lapsel ohtlik
psüühiliste ja füüsiliste tagajärgede poolest, kusjuures, mida suurem on alkoholimõju
elusorganismile, seda suurem on haiguste ja kõrvalekallete risk. Konkreetsed
kahjustuskolde vormid määratakse arenguetapi alkohoolse intoksikatsiooni abil.
Kui sigituse ajal üks vanematest on alkohoolses joobes, võib see mõjutada
embrüot. Lapsed, kes on sigitud alkohoolses joobes, kannatavad epilepsiat ja teisi
haigusi.
Alkoholi toime emaihusisesel arenguetapil võib põhjustada loote ja tema
organite väärarengu, samuti suurendab see vastsündinute suremust.
Alkohol, mis satub lapse organismi koos ema piimaga, kaasab närvikahjustusi
(sh. psüühilisi häireid ja vaimset suutmatust), seedetrakti haigusi (sh. maksakahjustusi),
annaabi.ee 
