Pistesääsklased
kilbistega (pleuradega). Külgedel asetsevad ka hingamisavad (stigmad) (Remm, 1954).
Rindmikule kinnituvad tiivad, ning kolm paari jalgu. Ees-, kesk- ja tagajalad. Iga jalg
koosneb puusast, säärest, reiest ja 5-lülilistest käppadest (Remm, 1954).
C. Tagakeha
Tagakeha on pistesääskedel pikk ja silindriline, mis koosneb 10 lülist. 2 viimast lüli on
tugevasti muutunud ja täidavad erilisi ülesandeid sääskede suguelus. Kaks viimast
moodustavad sigitid. Isasloomadel nimetatakse seda hüpopüügiks, mis on keerulise ehituse ja
sääsklaste süstemaatikas väga tähtsal kohal. Hüpopüügi kõige suuremaks osaks on valvid
(tangjad moodustised emaslooma kinnihoidmiseks sugutamise ajal.) (Remm, 1954).
Kaheksa esimest lüli koosnevad igaüks aga kahest plaadist, mis painduvad pehme kelme abil
(Remm, 1954).
3. Bioloogia
Sääsed on täismoondega putukad, kes oma arenguteel läbivad 4 järku: muna, vastne, nukk ja
valmik
annaabi.ee 
