kudemisperioodid algavad varem ning nende kullesed on ohuks kõre kudule ja noortele kullestele. Teiste kahepaiksete olemasolu võib põhjustada ka liigset konkurentsi toidu pärast. Kõige teravam toidukonkurents on hariliku kärnkonna ja kõre kulleste vahel. Neljandaks oluliseks ohuks on Inbriidingu depressioon e lähisuguluses olevate isendite omavaheline ristumine.Kuna Eestis on kõikide kõre asurkondade isendite arv kõvasti alla 500, siis toimub massiline lähisugulaste sigimispaaride moodustumine, mille tõttu hakkavad genotüüpide tasakaalu muutumisest tingituna avalduma mutatsioonid. Selline olukord kahandab asurkondade elujõulisust. Peamiseks ülesandeks on säilitada ja taastada kõre olemasolevaid elupaiku, et liiki säilitada. Tuleks eemaldada võsa ja roog, et tagada avatud maastik. Peaks rajama veelompe ja olemasolevaid liigsest mudast puhastada ning süvendada. Kõrele on eluliselt tähtsad ühenduskoridorid(kõre liikumisteed), mis tuleks hoida avatud.
Tuleb märkida, et alati ei tähenda teiste isaste poolt viljastatud järglaste avastamine monogaamsete liikide pesadest siiski seda, et emane oleks olnud paarivälises kopulatsioonis võõra isasega. Nimelt samal ajal kui isased saavad oma fitnessi suurendada partnerite otsimisega väljastpoolt oma sotsiaalset paari, üritavad paljude linnuliikide emased oma järglaste arvu tõsta teisel viisil - nad munevad oma mune liigikaaslaste pesadesse, sisuliselt parasiteerides teiste sigimispaaride vanemliku pingutuse arvel. Näiteks sisaldab erinevail kuldnoka asurkondadel 5-46% pesadest teiste emaste poolt sinna munetud mune, suitsupääsukesel 3-31%. Mõnede liikide, näiteks ameerika kaljupääsukese Petrochelidon pyrrhonota emased isegi tõstavad munetud mune oma pesast ümber teistesse pesadesse. Muide, ka kuldnokal leitakse tihti mahakukkunud mune. Varem arvati, et sellistel puhkudel ei ole emane jõudnud küllalt kiiresti pessa munele lennata, tegelikult võivad need olla hoopis
annaabi.ee 
