Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
omakorda kolme suurde rühma: 1) vanemhoole puudub (nt konnad, enamik
kalu); 2) esineb ainult emahoole ehk maternaalne hoole (enamik imetajaid,
pardid, emakala jt); 3) esineb ainult isahoole ehk paternaalne hoole (ogalik,
merihobuke jt); 4) esineb biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik
linde, marmosetid, gibonid jt), kusjuures kummagi vanema panus hooldesse võib
siiski suurel määral erineda.
Seega viljelevad erinevad liigid (ja tihti ka liigi piires erinevad sigimispaarid)
erinevaid sigimisstrateegiaid. Millest sellised erinevused on tingitud?
Robert Trivers näitas eelmise sajandi lõpukümnendeil esimesena, et
sigimisstrateegiate varieeruvus tuleneb vanemhooldest tuleneva kasu
ja hinna erinevast vahekorrast eri liikidel: 1) Lõimetishoolde puudumine
tasub ära neil liikidel, kelle noorloomad suudavad ise toituda (on
prekotsiaalsed), on kiskjate poolt vähe ohustatud (esinevad kaitsevahendid,