Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (piimahügieen)
vatsaatsidoosiga (Fink-Gremmels, 2008).
3.4.1. Aflatoksiinid
Aflatoksiin läbib suures osas vatsa muutumatult ning ka metaboliseerumisel ei vähene selle
toksilisus oluliselt, mistõttu toksiin on ohtlik ka mäletsejalistele. Sidudes guaniini toimib aflatoksiin
DNA-d kahjustavalt ja põhjustab kas raku surma või selle muteerumise kasvajarakuks. On leitud
kasvuiibe langust lihaveistel alates kogusest ratsioonis üle 0,7 g/kg, maksaturset kogusest üle 0,1
g/kg, sigimislangust piimalehmadel koguses 0,12 g/kg ning piimatoodangu lagust kuni 25%
koguses üle 0,1 g/kg (Jouany1 ja Diaz, 2011). Osaliselt on kõik need ilmingud seotud aflatoksiini
maksatoksilisusega, selle üheks omapäraseaks väljenduseks on fotosensibiseerumine pärast
aflatoksiinide tarbimist (Fink-Gremmels, 2008). Rasvhapped kumuleeruvad maksa, neerudesse ja
südamelihasesse, häirub vere hüübimissüsteem ja tekivad hematoomid, kahjustub tsellulaarne
immuunsüsteem (Jouany1 ja Diaz, 2011)