Eriti aktiivsed on majasääse valmikud sügiseti ja ka talvel. Majasääsk on levinud täielikult tänu inimtegevusele. Arvatakse, et ta tekkis Vahemeremaades, kust hakkas edasi levima üle kogu maakera, kasutades ära majades aastaringi hoitavat sooja mikrokliimat, veetorude nõrgemaid kohti ja inimeste lohakust. Peterburis oli ta näiteks olemas juba möödunud sajandi alguses. Pariisi torustikud või niisked metrootunnelid on majasääse jaoks olnud ideaalsed sigimiskohad. Sääskede paljunemine Üks emane sääsk muneb tavaliselt 200300 muna, millest mõne päeva möödudes kooruvad vastsed. Kõikide liigid munevad seisvasse või aeglaselt voolavasse vette. Vastsed ujuvad vongeldes ringi või ripuvad vee pindkile küljes. Nad hingavad hapnikku tagakeha tipus paiknevate torukeste kaudu. Sääsevastsed söövad pisiorganisme. Kui vastsest saab juba nukk siis võivad nad häda korral sukelduda
Rohukonna populatsiooni ähvardavad siin isolatsioon ja kõrge suremus, mis tuleneb järjest rohkem killustatud metsaaladest, linnastumisest ja liikluskoormuse kasvust. Kuna tegu on mägise alaga, piiravad konnade levikut kliimatingimused, mistõttu võtsidki uurijad oma vaatluse alla vaid metsapiirist allapoole jäävad alad seega on uuringualadeks kõrgused vahemikus 200- 1600 m. Algandmetes kasutatud materjalis olid esitatud võimalikud sigimiskohad, mida peeti stabiilselt kasutusesolevaks juhul, kui seal oli varem tuvastatud rohukonnade kohalolu ja sigimine mitme järjestikuse aasta vältel. Cost-distance meetod (optimaalse teekonna analüüs) Cost-distance meetodit, mis põhineb maastiku läbitavusel, kasutati iga-aastaste koduterritooriumi elupaikade defineerimiseks. Nende abil piiritleti iga-aastased koduterritooriumid kui pidevalt kasutuses olevad migratsioonialad tiikide ümber. Need
Konnadel on kaks vereringet: keha- e. suur vereringe ja kopsu- e. väike vereringe. Süda on neil kolmekambriline, mis jaotab verd kopsu ja keha vahel. Konnade kehas voolab segaveri (hapnikurikas ja hapnikuvaene). 17. Nimetage 4 kahepaikse kohastumust eluks maismaal ja 2 kohastumust eluks vees. Kohastumused eluks vees: nahahingamine, ujunahad tagajäsemetel. Kohastumused eluks maismaal: jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud. 18. Millised on kahepaiksete jaoks head sigimiskohad? Madalaveelised veekogud: Kraavides, üleujutatud heinamaadel, mudase põhjaga tiikides ja järvedes. 19. Mis on kõlapõied ja mis on nende ülesanne? Kevadel kasvab isasloomadele kurgu alla kõlapõis, mille ülesandeks on võimendada konna krooksumist. Kärnkonnadel 1, teistel 2. 20. Võrrelge kulleseid ja täiskasvanud konni. Kulles Konn Hingavad lõpustega Hingavad kopsu ja nahaga
annaabi.ee 
