KALAD - zooloogia referaat
Kala
võib tõsta end kõrgemale või madalamale reguleerides põies sisalduva gaasi hulka.
Ujupõis võimaldab kalal ujuda erinevatel sügavustes ilma suure energiakuluta. Kuna
magevee tihedus on merevee omast väiksem ning see ei toeta nii palju kala keha, on
mageveekalade ujupõis suurem kui merekaladel. (Ujupõis; Ujupõis on ainult kaladele
iseloomulik organ)
11
Sigimine
Isaskaladel on sigimiselundiks seemnesarjad ja emaskalal munasarjad. Sigimiselunditest
saavad alguse peened torukesed, mis lõppevad suguavaga päraku taga. Nende torukeste
kaudu liiguvad sugurakud kehast välja. Emaskalade munasarjades valmivad munarakud
(marjaterad) ning isaskalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal
heidetakse muna- ja seemnerakud vette. Viljastunud marjateradest arenevad suure
rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks
maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva