Elab rannikul, kuni 40 m sügavuses vees. Merekala, kuid mõnikord võib tungida ka jõesuudmetesse. Lest elutseb liiva- ja savipõhjal, kus ta end osaliselt pinnasesse kaevab. Noored lestad elavad enamasti madalamas vees kui vanemad. Elab üksikult ja on küllaltki liikuva eluviisiga. Toitumine: Täiskasvanud lestad toituvad limustest ja väikestest kaladest. 1 ja 2 aastased lestad toituvad peamiselt surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Sigimine: Vastavalt erinevustele lest sigimisbioloogias eristatakse 2 vormi: süvikukudulestad, kes koevad Gotlandi süviku piirkonnas, ning rannikukudulestad, kes koevad rannikumadalatel 4...22 m sügavusel. Esimesed koevad aprillis-mais ning nende mari areneb vabas vees hõljudes. Rannikukudulestad koevad mais-juunis ning nende mari areneb kivide all. Lest koeb 200 tuhat kuni 2 miljonit marjatera. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele on ka marja suurus erinev - 0,8 kuni 1,4 mm. Areng: Sõltuvalt veetemperatuurist kestab marja areng 5..
Naha kvaliteet on hea, sest naha mälv on õhuke ja vastupidav. Nahal on omapärane villasäuk, mis annab torbilise või salgulise väljanägemise, annab nahale eksootilise väljanägemise. Eestis ei ole praktiliselt üldse piimalambaid. See lambakasvatusharu on levinud rohkem vahemereäärsetes riikides. Eestis on vähe villalambaid (merino villa lambad). Eesti peamine suund on lihalambakasvatus, see annab peamise sissetuleku. UTTEDE VILJASTAMINE JA INNASESOON Lambad ja kitsed erinevad sigimisbioloogias veistest ja teistest loomadest. Neil on indlemise sesoonsus. Indlemine algab koos valguspäeva lühenemisega. Valguspäev hakkab meie tingimustes (laiuskraadil) juuli keskpaigast kuni detsembrini (jaanuarini) aeg millal võime loomi viljastada. Kasvataja peab tegema valiku, millal viljastusaeg farmis korraldada. Sellest saab alguse uus lambakasvatuse aasta, sellest saab alguse kogu aastane lambakasvatustsükkel. Lammastel toimub loomulik paaritus, emasloomade hulka viiakse
annaabi.ee 
