· Üldiselt elavad gepardid erakuina või paariti, kui mitte arvestada sigimisperioodi · Tasandiku kõrbete ja savannide asukas Toitumine · Tema põhisaagiks on gasellid, dzeiraanid ja muud väikesed antilooplased, mõnikord arhaarid · Toitub ka jänestest ja lindudest · Saakloomale hiilib alguses tasahilju lähemale, hiljem ajab teda taga Sigimine ja pojad · Gepardi sigimisaega pole teada, kuid mais ja septembris on Turkmeenias kohatud emaseid koos umbes kodukassi mõõtu või pisut suuremate poegadega · Tiinus kestab 84-95 päeva · Pojad (1-4) sünnivad pimedaina · Täpiline muster tekib hiljem Levik ja eluviis · Elab Aafrikas, Ees-, Kesk ja Tsentraal-Aasias kuni Hindustani poolsaareni · Kogu levila ulatuses on ta väga haruldane · Nõukogude Liidus võib geparde mõnikord kohata
vastavalt sellele on kohastunud ka organismid. Soojalembesed loomad, nt krokodillid, ei saa elada ega areneda jahedas kliimas. Madalate temperatuuridega on kohastunud külmalembesed liigid, nt jääkaru, kes pole võimeline elama soojadel aladel. Kõigusoojaste loomade kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist ja seetõttu ei saa nad külmas olla aktiivsed. Püsisoojastel loomadel aga mõjutab väliskeskkonna temperatuur ja selle muutumine näiteks toitumist ja sigimisaega. Taimedel on külma või kuuma perioodi üleelamiseks puhkeperiood, nt paljudel neist säilivad vaid maa-alused osad või seemned. Pilt ja alltekst: Jääkaru elab vaid arktilistel aladel. Organisme mõjutab õhu liikumine Õhu liikumine mõjutab taimi rohkem kui loomi, sest taimed ei saa loomade kombel tuule eest varju minna. Taim kasvab kindlas kasvukohas ja sellest sõltub ka tema välimus. Näiteks on rannikualadel kasvavad männid tuulte ühesuunalise mõju tõttu
annaabi.ee 
