liikumiste osavõtjate, erinevate mitte täitevvõimu organisatsioonide ja kodanike initsiatiivide ühing. Asutatud 1990 ndate lõpus. Võitleb valitsuse neoliberaalse poliitika vastu, erastamise ja kommerteriseerimese vastu sotsiaal teenuste valdkonnas. On inimõiguste ja keskkonda, õigluse, võrdõiguslikkuse ja sotsiaal kaitse poolt. 2003 aasta valimistel Vasak roheline aljans 8,8% häältega sai 5 kohta Althingis ja on oppozitsioonis. Liider on Steingrimur Sigfusson. Liberaalne partei asutatud 1998 aastal endise ministri Sverrir Hermanssoni poolt. Partei on vaba turumajanduse poolt ja tsentralisatsiooni ja riigi sekkumise majandusse vastu. Kutsub ülesse vaba konkurentsile ja ettevõtlusele, riigi kuulutuste ja maksude alandamise poolt. Samaeegselt kutsub riigi neoliberaalse poliitika läbi arutamisele ja kavatsusele edaspidisele abi osutamiseks eakate isikutele, haigettele, invaliididele. Kutsub meditsiiniliste programmide ja hariduse arendamisele
Titus Livius Publius Cornelius Tacitus, Germania ( nim. Germaani hõimu nimega Aestii) Eistr (tähendab ,,ida") Austrvegr Teised rooma päritoluga kirjamahed: Claudious Ptolemaios Cassiodorus Enea Silvio de Piccolomini (paavst Pius II) Wulfila (4-5 saj pma) kristlik munk tõlkis esimest korda piibli ühte germaani keelde (gooti keelde) Germaanlased võiks jaotada kahte suurde rühma: 1) Lõuna-germaanlased (Tacituse Germania) 2) Põhja-germaania pärinevad Islandilt (Saemundr Sigfusson) 13. saj Snorri Sturluson Noorem Edda Põhja-Germaania Merseburgi manamised, Saxo Grammaticus Hõimude järgi 3 rühma: 1) Põhja-germaanlased (svealased, gootid, vendid) 2) Ida-germaanlased (rändasid Skandinaaviast ida poole) (vandaalid, burgundid) 3) Lääne-germaanlased (elasid mandril kogu aeg, Reini jõe ääres) Lääne-Germaani kultusliidud (igal ühel hõimu kaitsejumal) 1) Ingveonid (Yng) 2) Istveonid 3) Hermionid