Kreeka poliitiline ajalugu
vabastajatena. Nende kuju püstitati Ateena akropolile.
Vandenõu tagajärjel muutus Hippias kõiki kahtlustavaks julmaks valitsejaks. Paljud
põgenesid Ateenast ja hakkasid plaanima türannia kukutamist. Hippiase vastaste etteotsa
tõusis Alkmeoniidi soost Kleisthenes, kes Delphi oraakli abil leidis türannia vastu liitlase
Sparta näol. 510. a. kukutasid spartalased Ateena türannia Hippias põgenes talle
kuuluvasse Sigeioni linna Väike-Aasia rannikul ja palus võimu taastamiseks abi
pärslastelt. Taas Ateenas võimule tulla tal siiski enam ei õnnestunud.
Kleisthenes, kelle kutsel spartalased Ateena asjadesse sekkusid, läks aga peagi oma
seniste liitlastega tülli. Spartalased toetasid Ateena sisevõitluses Kleisthenese vastaseid.
Oma positsiooni kindlustamiseks otsis Kleisthenes nüüd tuge Ateena lihtrahvalt ja viis
507. a. läbi reformi, mis ateenlaste hinnangul pani aluse nende riigi demokraatlikule
annaabi.ee 
