EESTI KESKAEG
Viikingiaegses ühiskonnas olid inimesed väga mobiilsed, see mis seda paganlikkus ühiskonda koos hoidis oli
religioon - inimene, kes ristiti, lahkus oma kodukogukonnast - see on olnud probleem Iirimaa kristianiseerimise
ajaloos. Teisest küljest bütsantsi kontekst eeldas, et need, kes teenivad keisri ihuväes, peavad olema ristiusulised -
väljapääsuks prima signatio - pole ei pagan ega kristlane. 13. saj? oli saanud Lääne-Euroopas peamiseks laste
ristimine, prima sigantio ja ristimise vahel on vaid mõned minutid, see sama liturgia, mis paistab ka Henriku
kroonikast kanti üle ka täiskasvanute ristitavate peale? Selle kohta, mida talupojad uskusid ja mida nad uskusid, on
allikad alles 15./16. sajandist - mingil moel saab keskaja jaoks kasutada ka 17. saj kirjapanekuid - jääb mulje, et
kristlikud arusaamad olid saanud eestlaste lahutamatuks osaks, samas ka maailmavaated, mis ei olnud kristlikud, aga
need ei vastandunud ka kristlikele arusaamadele
annaabi.ee 
