Paastumaarjapäev
registreeritud nimevariant - sohipüha. Täiend paastu- tuleb
asjaolust, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise
paastu aega.
Maarjapäeval on selged naistepüha jooned, selgemad veel kui
küünla- (ehk Maarja puhastamise) päeval. Veelgi üldisemalt
kui küünlapäeval joodi maarjapuna, et palged punased
püsiksid. Loomadest on teistest enam tähelepanu pööratud
sigadele, kes said võtme kätte ja pidid hakkama ise endale
toitu otsima - "tsia ruih vällä". Sigadesse puutuvast
kombestikust on paljugi analoogne vastlapäevaga. Nii on
maarjapäevalgi kohati tehtud kontidest vurre, viidud kondid
metsa või kesaväljale, et sead seal suvel püsiksid ja vilja sisse
ei tükiks. Teiselt poolt leidub ühisjooni lihavõtetega, eelkõige
komme metsast laaste tuppa tuua - siis leiduvat suvel palju
linnupesi.
Põllundusega seotud uskumustest on kõige olulisem kartus, et
akendest paistev valgus kahjustab rukkiorast. Seepärast
annaabi.ee 
