· Oli 18.-20. sajandil laialt kasutusel 73. Krüpteerimismasin ENIGMA Sakslased konstrueerisid 1930tel aastatel elektromehaanilise krüpteerimismasina ENIGMA, mille sifrid pidid olema murdmatud · ENIGMA oli keerukas substitutsioon-permutatsioonsiffer, kus võtmena anti ette rootorite (3-8 tk) (substitutsiooni) nihked · Rootor oli mõlemalt küljelt 26 kontaktiga ketas, mis realiseeris tähestiku permutatsiooni Rootoreid oli kolm ja iga tähe sifreerimisel liigutati viimast rootorit ühe sammu võrra · Kui viimane rootor oli teinud 26 sammu (täisringi), liigutati eelviimast rootorit nagu auto kilomeetrilugejas · Niiviisi saavutati 26´26´26 = 17 576 rootorite asendit ehk erinevat substitutsiooni 75. Colossus 1943 konstrueeris Inglise matemaatik Alan Turing spetsiaalse elektronarvuti (maailma esimese!) COLOSSUS, mille eesmärgiks oli ENIGMA sifrite murdmine
1. Sümmeetrilised e. Salajase võtmega krüptoalgoritmid (on traditsioonilised e ajaloolised) 2. Asümmeetrilised e. Avaliku võtmega krüpoalgoritmid (levinud viimase 20 a jooksul) 3. Krüptograafilised sõnumilühendid jms sellesarnased funktsioonid 4. Eriotsarbega algoritmid tõestusteks,autentimisteks, ajatempli jaoks jm. Salajase võtmegakrütoalgoritm (secret key cryptoalgorithm) e. Sümmeetriline krüptoalgoritm (symmetric cryptoalgorithm), on selline, kus sifreerimisel kui ka desifreerimisel kasutatakse sama (salajast) võtit Tuntuimad esindajad: · AES (128, 192 või 256 bitine võti) · IDEA (128 bitine võti) · Skipjack (80 bitine võti) · RC4 (40 kuni 256 bitine võti) · (DES (56 bitine võti))? Võtme osa sifreerimises ja desifreerimises Krüpteerimine e. Sifreerimine (encryption, enchipherment) nõuab teatud salajase võtme (key) kasutamist. Vastupidine tegevus on desifreerimine (decryption, decipherment) ,mille käigus taastatakse
Räsifunktsioon SHA-1-praktikas kasutatav räsifunktsioon. Sisendiks on pikkusega b<2^64 bitijada X. Väljundiks on 160 bitine sõnumilühend. Igast neljast tsüklist kasutatakse erinevaid ebalineaarfunktsioone. Iga funktsiooni kasutatakse tsüklis 20 korda. Lisaks kasutatakse liitmist ja bitinihet. PGP PGP (pretty good privacy) on krüpteerimiseks kasutatav vabavara, mille pani 1991 aastal kokku Philip Zimmermann ja mis on saanud de-fakto standardiks elektronposti edastamisel ja failide sifreerimisel. PGP 2.6 on kõige levinuim, aga uuemad on turvalisemad. Digitaalallkirja korral nõutakse räsifunktsiooni SHA-1 kasutamist. Avaliku võtme autentimine Kasutaja A avalik võti on vaid suur täisarv, mis kuidagi ei seostu tema isikuga. Avaliku võtme autentsuses veendumiseks võib selle omanikuga isiklikult kohtuda ja võtmeid vahetada. Võrgu kaudu saadetud võtmeid ei saa usaldada. Paljudel kasutajatel ei ole kõigi teistega võimalik näost näkku kohtuda.
Räsifunktsioon SHA-1-praktikas kasutatav räsifunktsioon. Sisendiks on pikkusega b<2^64 bitijada X. Väljundiks on 160 bitine sõnumilühend. Igast neljast tsüklist kasutatakse erinevaid ebalineaarfunktsioone. Iga funktsiooni kasutatakse tsüklis 20 korda. Lisaks kasutatakse liitmist ja bitinihet. PGP PGP (pretty good privacy) on krüpteerimiseks kasutatav vabavara, mille pani 1991 aastal kokku Philip Zimmermann ja mis on saanud de-fakto standardiks elektronposti edastamisel ja failide sifreerimisel. PGP 2.6 on kõige levinuim, aga uuemad on turvalisemad. Digitaalallkirja korral nõutakse räsifunktsiooni SHA-1 kasutamist. Avaliku võtme autentimine Kasutaja A avalik võti on vaid suur täisarv, mis kuidagi ei seostu tema isikuga. Avaliku võtme autentsuses veendumiseks võib selle omanikuga isiklikult kohtuda ja võtmeid vahetada. Võrgu kaudu saadetud võtmeid ei saa usaldada. Paljudel kasutajatel ei ole kõigi teistega võimalik näost näkku kohtuda.