lähedal. On tõsi, et pärast laevukese surma võib tema koda ulpida vees koguni kolm nädalat ning jõuda välja üsna ebatavalistesse paikadesse. Laevukese suuremaks sirgudes tekivad kojas üha uued kambrid. Kui viimane neist liiga kitsaks jääb, suletakse see pärlimassist tõkkega ning täidetakse gaasiga. Täiskasvanud laevukese koda koosneb 29 kambrist. Kambrites olevad ained on rõhu all. Koja sisemust läbib sifooniks kutsutav toru, mis ühendab kõiki kambreid. Laevukestel on lame, spiraalselt keerdunud väliskoda, mille läbimõõt võib olla 20 kuni 25 cm ja kaal kuni 6 kg. Selles on mitu gaasiga täidetud kambrit. Gaasiga reguleerivad laevukesed vee peal püsimist. Kui laevuke tahab merepõhja laskuda, täidab ta oma koja veega, muutub raskeks ning laskub kiiresti. Selleks, et ujuda uuesti üles merepinnale, surub laevuke oma kambrisse gaasi, mis tõrjub neist vee välja ja koda kerkib ülespoole
· Staatiline ja dünaamiline rõhk. o Dünaamiline rõhk (½ u²) eksisteerib ainult liikuvas vedelikus või gaasis. o Staatiline rõhk (p) eksisteerib nii liikuvas kui seisvas veslikus/gaasis. Mõõdetakse manomeetriga. o Summat (½ u² + p) nimetatakse kogurõhuks. o Kui voolavasse vedelikku paigutada manomeeter, siis kaotab vedelik oma kiiruse (dünaamiline rõhk = 0), seega staatiline rõhk ongi kogurõhk. · Sifoon. o Sifooniks nimetatakse üle anuma serva kõverduvat toru, mille sisendava paikneb anumas olevas vedelikus, väljundava aga väljaspool anumat. Kui väljundava on madalamal vedeliku vabast pinnast, siis saab sifooni abil tühjendada anumat. o Vedeliku kiirus sifoontorus u = (analoog Torricelli valemile). o Sifoontoru kumeruse (harja) maksimaalne võimalik kõrgus kui väljavooluava on tõstetud reservuaari nivoo tasemele on 10,34 m. · Viskoossus.