(MnO4)-1 permanganate (BrO3)-1 bromate (OH)-1 hydroxide (C2H3O2)-1 acetate (CN)-1 cyanide (H2PO4)-1 dihydrogen phosphate -2 (SO4)-2 sulfate (CO3)-2 carbonate (CrO4)-2 chromate (SiF6)-2 hexafluorosilicate (Cr2O7)-2 dichromate (C4H4O6)-2 tartrate (C2O4)-2 oxalate (HPO4)-2 hydrogen phosphate -3 (PO4)-3 phosphate (AsO4)-3 arsenate (PO3)-3 phosphite ACIDS (aq) H2SO4 sulfuric HNO3 nitric
fluorist esineb vabade F- ioonidena, teine osa aga MgF+ kujul. Vähem leidub teda CaF+ -na või viliaumiidist pärit kompleksidena. Fluoriga moodustab komplekse ka alumiinium: AlF2+, AlF2+, AlF3, [AlF6]3-, Al(OH)F+, Al(OH)F2 ja Al(OH)F3-. Seejuures sõltub ühendi moodustumine alumiiniumi- ja fluoriidioonide kontsentratsioonide vahekorrast vees ning pH- st. Ka berüllium, boor, raud, ränihape jt võivad moodustada F-komplekse, viimase puhul võib tekkida näiteks heksafluorosilikaatioon [SiF6]2-. Kindlate pH väärtuste juures võib selline kompleksimoodustumine ära kasutada kindla koguse fluoriidioone. Fluori esinemisvormi hüdrosfääris määrab suuresti keskkonna happesus. Sõltuvalt vee (lahuse) fluoriidioonide kontsentratsioonist ja pH väärtusest võib fluor lahuses esineda ka HF2- ning dissotsieerumata HF kujul. Lahjendatud lahustes ja neutraalses keskkonnas esineb suurem osa fluorist F- ioonidena. Lahuse happesuse suurenedes väheneb F- osakaal ning HF2-
struktuuril tekkida. · Räniklaas on tavaliselt kõva ja läbipaistev, mida saab puhuda ja vormida soovitud kujule. · Enamik valmistatavast klaasist sisaldab umbes 12% Na2O ja 12% CaO. · B2O3 lisandid muudavad klaasi paisumisteguri oluliselt väiksemaks, mitmeid metallioksiide lisatakse klaasile värvuse andmiseks. · Klaas on keemiliselt suhteliselt püsiv ja reageerib ainult fluoriid- ja hüdroksiidioonidega, sulandamisel ka karbonaatioonidega: SiO2(s) + 6HF(aq) SiF6 2- (aq) + 2H3O+ (aq) SiO2(s) + 2KOH(aq) K2SiO3(s) + H2O(l) SiO2(g) + Na2CO3(l) Na2SiO3(s) + CO2(g) · Keraamiliste materjalide all mõistetakse enamasti anorgaanilist materjali, mis on kõrgel temperatuuril kuumutamise tagajärjel kõvenenud. Tellised, põletatud savist nõud jne. · Keraamilised materjalid on reeglina väga kõvad, vees mittelahustuvad, korrosiooni- ja kuumusekindlad, kuid ka haprad.