Eesti uusaeg (1710-1900)
Esildis seisnes:
1) Mõte, et talurahva koormised tuleb kooskõlla viia talude tegeliku
kandevõimega, ehk talude tegelike sissetulekutega.
2) Otsustati piirata talumaade edaspidist mõisastamist.
3) Talupoegade kaebeõigus oma mõisniku suhtes seda tuleb võimaldada.
32
4) Füüsiline karistamine tuleb lõpetada, karistused asendada rahatrahvidega.
Von Sieversil oli teatav mõju Aleksander I juures, viibis seal korduvalt. Keisri
nägemust siinsete olude kohta mõjutas üsna tugevalt ka TÜ tulevane rektor. 1803.
aastal on Sievers ikkagi esitanud omalt poolt keisrile kava, kuidas mõisa ja talu
suhteid edaspidi reguleerida. Esitas punktid samal moel. Sieversi mõtted keisrikojas
saavad ka kuulmise osaliseks. 1803. a eelnõu peale annab keiser korralduse, et
Liivimaa maapäev peab vaatama senise agraarseaduse läbi, selle viima vastavusse aja