kõrval Antanas Maskevitcius (punane preester). Üritati haarata kaasa ka talurahvast. Mõõdukama hoiakuga seltskonda hüüti aga valgeteks, kes pigem soovisid aadli õiguste suurendamist, Vilniuse ülikooli taasavamist, hariduse levikut. Radikaalid punased aga soovisid mässu ja poola-leedu riigi välja kuulutamist. Varssavis moodustatigi ajutine valitsus ja kutsuti leedukaid kaasa. Komitee kuulutas välja Leedu-Valgevene Ajutise Valitsuse. 15000 ülestõusjat (Sygmunt Sierakowsky ja Maskevicius) astusid 100 000 vene sõjaväelase vastu. Kuulutati välja kõikide kodanike võrdsed kodanikuõigused. Küll just punaste poolel olid mõtted iseseisva leedu riigi väljakuulutamisest. Suuremad lahingud 1863 mais Birzai lähedal, kus mässajad said lüüa. Edaspidine võitlus jätkus teatud määral partisanivõitlusena. 1863 detsembril võeti kinni juhid Maskevicius ja Kalinovski ning poodi üles. See ülestõus andis
Salajane Leedu komitee (punased) Konstantin Kalinowski - Anti välja "Talurahva tõde" ajalehte. Valged olid aadlikud. Punased soovisid sõda, kuid valged soovisid laiendada oma aadli õigusi. Eesmärk: Taastada Poola-Leedu riik. 1863. aastal moodustati Leedu ja Valgevene Ajutine Valitsus. 15 000 ülestõusnut leedulast vastu 100 000 vene sõduri. Lahing kaotati, nüüd lahingute pidamine muutus partisanivõitluseks. Sygmunt Sierakowsky - Sõjaväeline üldjuht Leedukatel, juhtis 2000 mehelist salka. Zemaitijas - Preester, kes juhtis väesalka. Kindral Mihhail Muravjov surus maha ülestõusu: Hukati üle 200 juhi; põletati kümneid külasid, elanikud küüditati (Siberisse, Vene kubermangu) ülejäänud sõjaväkke ja karistustööd. Aadlid kaotavad oma domineeriva staatuse ühiskonnas. Venestus Poolas- Haridusminister Sergei Uvarov ametliku rahvusluse doktriin -