"Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia..." retsensioon
kasvanud nii pikaks, et ulatub kolm korda ümber laua, siis tuleb ka võim. Aga seda ei tea ta mitte, et
toatüdruk, kes ka end Eneks nimetab, regulaarselt habemekarvu kärpimas käib.
Teine aga kinnitab vene arhitektidele, et teatrihoonesse on vaja ehitada ruum, kuhu hea õnne jaoks
neitsi sisse müürida. Enam ei suuda Vassiljev ja Bubõr teha nägu, et kõik on korras. Kuna
ohverdatavaks neiuks on Bocki oma tütar, siis tormab temale päästjaks salajane austaja Siegfreid,
kes otsustaval hetkel oma hääle ikkagi üles leiab.
Sajandite taguse dramaatilise eneseuhkusega noormees võtab segases olukorras omalt elu. Muidu
väga tuim ning elutu preili on peale sellist ennastohverdava tegu nii liigutatud, et otsustab enda
mürgitada. Sündmusteahela jätkudes surevad ka saksahärrad.
Ülekeev emotsioonikus ja liigne tormakus huku poole paneb baltisakslased veelgi
naeruväärsemasse olukorda. Venelaste kohatud kommentaarid vihjavad ka sellele, et tegemist on