Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
süžeede, motiivide, tegelaste, olukordade väärtushoiakute kogum ning tänu piibli kõrgele
tiraažinumbrile sai selle sisu levida. Piibel iseseisvustas kirjutamise ja lugemise, nii et soodustati
interpretatsioonilist mitmekesisust (rohkelt vaatepunkte). Piibel kui religiooni ratsionaliseerimise
algus, pärast mida oli vaja piiblit seletada (= eksegeetika, millest hiljem tekkis hermeneutika).
Eestlased ühendati piibli kaudu üheks keelekollektiiviks. Piibel oli sotsiaalne sidustuja – muutus
koolikirjanduse osaks ja seejärel eestlate hariduse osaks. Piiblilugude tõlgendamine võimaldas
lugejatel kanda oma elu üle lugude taustale ja võrrelda oma elu piiblimütoloogiaga. Piibli kooli- ja
kantslitõlgendused jätkusid rahva enda dialoogiga teose üle, et aidata kristlikku eetikat juurduda.
Piiblilugudest sai paljude teoste metatekst, eeskuju, raamistik, mille tegelased või motiivid
muutusid tõlgendusaluseks või –vahenditeks kirjandusteostes.
4