Kaasaegse kunsti kajastamine eesti meedias
orienteerumises ja kinnitab vajadust vastavaks käsitluseks, kuidas olukorda parandada.
Kultuuriajakirjandust tervikuna on hiljuti uuritud ka riiklikul tasandil: 2014. a tellis EV
Kultuuriministeerium Tartu ülikooli teadlastelt uuringu (Peeter Vihalemm, Marju Lauristin,
Ragne Kõuts-Klemm, 2016), mis võtab vaatluse alla nii kultuuriajakirjanduse sisu kui ka
kasutajaskonna, otsides vastuseid küsimusele, kuidas täidab Eesti kultuuriajakirjandus oma rolli
kultuuri ja ühiskonna sidustajana. Ka selle uuringu tulemusest ilmneb kaasaegse kunsti sügav
alakajastatus.
Kuigi ennekõike on kaasaegse kunsti ja publiku suhted kinni hariduses ja kaasaegse kunsti
õpetamises, siis ma praegu ei peatuks rohkem hariduse teemal, sest see väljub minu peamisest
teadustöö eesmärgist, milleks on uurida kaasagse kunsti kajastamist Eesti meediaväljaannetes.
Ma ei arva, et igaühest peaks kasva(ta)ma kaasaegse kunsti austaja, küll peaks aga igaühele