· Regulaatorid, kes on valmis kontrollima ja mõjutama ettevõtte tegevust. Eritatakse kahesuguseid regulaatoreid: 1) valitsusepoolsed ja 2) valitsusevälised. Esimesed on näiteks keskkonnakaitse-, töötervishoiu-, töökaitseinspektsioonid ja muud järelevalve talitused. Sõltumatud valitsusevälised regulaatorid on näiteks tarbijate liidud, tootjate liidud jt. Mikrokeskkond · Strateegilised liitlased ja muud sidusorganisatsioonid, millega ettevõte teeb koostööd või on moodustanud ühisettevõtte. · Võõrkapitali omanikud, kelle huvid on kindel kapitalipaigutus, rahuldavad protsendid, varanduse kasv jne. HUVIGRUPID Huvigrupid on inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Huvigrupid aitavad kirjeldada organisatsiooni. Huvigruppide kaardistamine on suuresti seotud keskkonnategurite
Organid. Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon. 4. Erakondade riigieelarvelise rahastamise plussid ja miinused V: Plussid: Kontroll erakondade rahastamise üle. Kui erakonnad ei saaks riigieelarvest raha ja peaks toetuma annetuste peale, siis oleks poliitiline korruptsioon väga suur. Miinused: otsused, mis erakond kui palju raha saab, teeb võimul olev erakond, seetõttu on oht raha ebavõrdseks jaotamiseks. 5. Erakonna sidusorganisatsioonid V: sidususorganisatsioonina käsitatakse igasugust poliitilist ühendust, kelle tegevus on suunatud erakonna põhieesmärkide saavutamisele. 6. Erakonna karistamine ja keelustamine V: keelatud on erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega. Erakonnana ei või tegutseda relvi