Kunsti mõisted
terviklik, ühtne
motiiv: kunstiteose osatervik, väljendusüksus; element, kujund, teema
kunstiteose vormistruktuuris; ka "vaade" (eriti maastikumaalis)
nüanss: varjund, väike erinevus
originaal, originaalsus: algne, ainukordne, ehtne; algupärasus, ehtsus
või ka omapärasus, isegi veidrus
pandus: kaldtee
perspektiiv: ruumi kujutamine tasapinnal kolmemõõtmelisena
igment: pigmendid on pulbriks jahvatatud ained, mis võimaldavad
sidusainete (näit. muna, kummiaraabik, zhelatiin) abil maalimist; kõige
varasemad, juba ürgajal kasutatud pigmendid on süsi, tahm/nõgi ja
kollasedpunased ookrid ning umbrad; antiigis võeti kasutusele jõuline
palett mineraalse päritoluga värvitoone (tsinnoober, ultramariin, asuriit jt.)
ning taimse päritoluga krapp ja indigo
primaarvärvused: ehk põhivärvused kollanepunanesinine
primitivistlik: kunstis lihtsustatult kujutatu
prototüüp: algkuju, eeskuju