Jõuülekanne
kombinatsioonides, moodustades erinevate ülekandearvudega käike. Käigukast peab töötama
müratult ja minimaalse kulumisega ning seda saavutatakse sünkronisaatorite ja
kaldhammasrataste kasutamisega. Kaasaegsetel sõiduautodel kasutatakse kahevõllilisi
käigukaste. Kolmevõllilised käigukastid lubavad üle kanda suuremaid pöördemomente, kuivõrd
ülekantav jõud jaguneb suurema hulga hammasrataste vahel.
Käigukasti vedav võll on ühtlasi siduri veetavaks võlliks. Selle võlli siduripoolses otsas on
hammasliide siduri kettale. Käigukasti vedav võll on lühike, ta lõpeb esimese hammasrattaga
ning selle hammasrattapoolne ots on süvistatud sinna toetub käigukasti veetav võll. Veetaval
võllil paiknevad ja pidevas hambumises olevad hammasrattad pöörlevad veetaval võllil vabalt
kergemate autode käigukastis pronkspuksidel, raskematel nõellaagritel. Selleks, et veetaval võllil
paiknevat ja vabalt pöörlevat hammasratast töösse lülitada, on olemas sünkronisaatorid