Dr Arnold Seppo
aega. ,,Esimesed viisteist ööpäeva opereeriti vahetpidamata," räägib Seppo toonane
sanitar Meta Lund meenutades 1942. aasta novembrit.
Seppo üks eluperiood on möödunud Moskva lähedal Jegorjevski linnas. Ühel tavalisel
päeval haiglas järjekordset visiiti tehes tuli dr. Seppol kohata jubedat vaatepilti,
lapsed, kelle nahal polnud tervet kohtagi. Põletushaavaderavis on üldiselt teada fakt,
et kui kehapinnast on üle 1/3 kahjustunud, pole enam eluks lootust. Seppo lasi nad siis
ruttu sidumistuppa viia ja kokku korjata kõik võimalikud ravimid terve haigla pealt.
Kokku saadi aga haletsusväärne kogus. Iga teine kirurg oleks löönud käega ja lasknud
asjadel oma rada minna, kuid Seppo polnud seda tüüpi kirurg. Ta võttis kätte ja
hakkas kogutud aineid doseerima ja saavutas sellega mingi ühtlase kreemitaolise
pasta. Sidemed pandi lastele raviainega peale, aga keegi ei osanud oodata paranemist.
Läks küll aega, aga siiski hakkasid lapsed paranema. Selle looga pani Seppo aluse
annaabi.ee 
